Page 33 - t_et

MET-VET - Metakognitsioon
keskkonnaalase mõtlemise
edendamiseks kutsehariduses ja -
koolituses Projekti number:
2021-2-PL01-KA220-VET-000050783

edendatakse haridustöötajate keskkonnasõbralikke oskusi. Riikliku reformikava tervikliku
lähenemisviisi eesmärk on luua ühtne ja tulevikku suunatud koolitussüsteem, mis käsitleb nii
digitaalset kui ka keskkonnasäästlikku üleminekut, tagades, et haridustöötajad on hästi ette
valmistatud, et vastata kaasaegsetele haridusalastele väljakutsetele.

Kreekas on kutsehariduse ja -koolituse õpetajate ja koolitajate värbamine hästi struktureeritud ja
tsentraalselt juhitud. Haridus- ja tööhõiveministeerium jälgivad värbamisprotsessi, tagades, et nii
alalised kui ka ajutised asendusõpetajad võetakse tööle rangete kriteeriumide alusel. Pidev kutsealane
areng on Kreeka kutsehariduse ja -koolituse süsteemi oluline osa. Õpetajad läbivad sissejuhatava, eel-
ja täiendkoolituse, et ajakohastada oma eriala ja kaasaegsete õpetamismeetodite alaseid teadmisi.
Kreeka haridussüsteem kohanes kiiresti kaugõppe nõudmistega COVID-19 pandeemia ajal, rakendades
digivahendeid ning pakkudes tehnilist ja pedagoogilist koolitust. See kohandamine hõlmas kiireid
koolitusprogramme, et parandada õpetajate digioskusi nii sünkroon- kui ka asünkroonse kaugõppe
jaoks. Lisaks pakuvad programmid, nagu eTwinning, uuenduslikke digivahendeid ja haridusmeetodeid
käsitlevat jätkuvat veebikoolitust. Õigusraamistik mängib olulist rolli kutsehariduse ja -koolituse
kvaliteedi säilitamisel Kreekas. Peamised õigusaktid hõlmavad seadust 4763/2020, mis sätestab
kutsehariduse ja -koolituse tervikliku raamistiku, mis hõlmab organisatsioonilisi sätteid, kvalifikatsiooni
ja sertifitseerimist. Seadusega 3879/2010 on kehtestatud riiklik elukestva õppe süsteem, millega
ühendatakse elukestva õppe strateegiad ja määratletakse kutseõpe. Need seadused tagavad alalise
kutsehariduse ja -koolituse õpetajate töökoha kindluse ning kehtestavad töölevõtmise kutsealased
kriteeriumid, keskendudes kvalifikatsioonile, erialastele teadmistele ja sertifitseerimisele. Hoolimata
digitaaloskuste algatuste jõulisest arengust, on keskkonnaalased algatused kutsehariduse ja -koolituse
raamistikus vähem rõhku pandud. Kuigi digitaalsete oskuste koolitamisel on tehtud märkimisväärseid
edusamme, eelkõige tänu kiirõppekavade ja eTwinningu algatuse kasutuselevõtule, puuduvad
konkreetsed meetmed või algatused keskkonnasäästlike oskuste edendamiseks jätkusuutlikkuse
eesmärgil. Mis puutub Kreeka kutsehariduse ja -koolituse õpetajatele mõeldud digitaal- ja
keskkonnapädevuste erikursustesse, siis tundub, et digitaalne pädevus on keskkonnateadlikkusest
tähtsamal kohal. Kui digitaalpädevuse kursused, sealhulgas sünkroonse ja asünkroonse kaugõppe
kursused, näivad olevat silmapaistvad ja tõenäoliselt kohustuslikud, siis keskkonnapädevuse kursused
ei näi olevat kutsehariduse ja -koolituse õpetajate õppekavas nii rõhutatult või kohustuslikus korras.
Selle erinevuse kõrvaldamiseks võiks välja töötada strateegilised algatused ja kavad, et edendada nii
digitaal- kui ka keskkonnapädevust Kreeka kutsehariduse ja -koolituse õpetajate ja koolitajate seas.
Need algatused võiksid hõlmata keskkonnasäästlikkuse moodulite integreerimist olemasolevatesse
õpetajakoolitusprogrammidesse, keskkonnahoidlikele oskustele keskenduvate erikursuste
väljatöötamist ning keskkonnapädevusega seotud õpikodades ja seminaridel osalemise stimuleerimist.
Lisaks võiks luua partnerlussuhteid keskkonnaorganisatsioonide, tööstuse sidusrühmade ja
valitsusasutustega, et luua terviklikke koolitusprogramme, mis on kohandatud kutsehariduse ja -
koolituse õpetajate erivajadustele. Kui Kreeka ühtlustab need jõupingutused olemasolevate
täiendkoolitusraamistikega ja kasutab digitaalsete platvormide võimalusi, saab ta tagada, et tema
kutsehariduse ja -koolituse õpetajad ei ole mitte ainult pädevad digitaaltehnoloogias, vaid neil on ka
teadmised ja oskused, et edendada keskkonnasäästlikkust kutsehariduse raames.

Küprosel peegeldavad kutsehariduse ja -koolituse õpetajate ja koolitajate värbamisprotsessid ja
ametialane areng haridusmaastiku muutuvaid vajadusi. Kutseõpetajad võetakse tavaliselt tööle riiklike
asutuste struktureeritud värbamisprotsesside kaudu, samas kui koolitajad võivad tegutseda erinevates
kontekstides, kus värbamisstandardid on sageli vähem reguleeritud. Küprose Ülikool pakub koos teiste
33
Rahastab Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa
Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA ei saa nende
eest vastutada.