Artikkel 1: Keskkonnaalase mõtlemispädevuse suurendamine kutsehariduses ja -koolituses metakognitsiooni kaudu.

Ajastul, mil keskkonnaprobleemid kerkivad esile, muutub keskkonnaalase mõtlemiskompetentsi kasvatamine üksikisikute seas ülimalt oluliseks. Kutsehariduse ja -koolituse asutused on olulised platvormid pädevate spetsialistide kasvatamiseks, kes on võimelised keskkonnaprobleemidega tõhusalt tegelema. Kuid pelgalt keskkonnaprobleemide alaste teadmiste edasiandmisest ei pruugi piisata. See nõuab mõistete sügavamat mõistmist ja rakendamist, mida saab hõlbustada metakognitsiooni – omaenda mõtteprotsesside teadvustamise ja mõistmise – abil.

Metakognitsiooni mõistmine

Metakognitsioon viitab võimele jälgida, reguleerida ja hinnata oma kognitiivseid protsesse. See hõlmab teadlikkust sellest, mida inimene teab, mida ta ei tea ja kuidas tõhusalt reguleerida õpistrateegiaid. See kõrgema astme mõtlemisvõime on keskse tähtsusega, et hõlbustada mõtestatud õpikogemusi ja edendada kriitilist mõtlemist.

Rakendamine keskkonnaalases mõtlemispädevuses

Keskkonnaalase mõtlemispädevuse kontekstis rakendades võib metakognitsioonil olla muutev roll. Siin on näha, kuidas:

1. Reflektiivne mõtlemine: Metakognitsioon julgustab inimesi mõtlema oma mõtteprotsesside üle seoses keskkonnaküsimustega. See refleksioon võimaldab neil ära tunda oma olemasolevaid teadmiste lünki ja väärarusaamu, sillutades teed sügavamale mõistmisele ja õppimisele.
2. Strateegiline planeerimine: Metakognitiivseid strateegiaid kasutades saavad õppijad arendada tõhusaid strateegiaid keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Nad saavad planeerida ja korraldada oma lähenemist probleemide lahendamisele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu keskkonnamõjude hindamine, säästev ressursside majandamine ja kaitsestrateegiad.
3. Eneseregulatsioon: Metakognitsioon võimaldab õppijatel reguleerida oma kognitiivseid protsesse seoses keskkonnaalase mõtlemisega. Nad suudavad jälgida oma arusaamist, tuvastada raskused ja kasutada takistuste ületamiseks kohanemisstrateegiaid. Selline eneseregulatsioon soodustab iseseisvust ja vastupidavust keskkonnaküsimustega tegelemisel.
4. Kriitiline hindamine: Metakognitiivsete praktikate abil õpivad inimesed keskkonnateavet ja -argumente kriitiliselt hindama. Nad arendavad eristavat suhtumist erinevatesse perspektiividesse, võttes arvesse selliseid tegureid nagu usaldusväärsus, erapoolikus ja asjakohasus. See oskus on oluline teadlike otsuste tegemisel ja säästvate tavade propageerimisel.

Metakognitiivsete strateegiate rakendamine kutsehariduses ja -koolituses

Metakognitiivsete strateegiate integreerimine kutsehariduse ja -koolituse programmidesse on võimalik erinevate lähenemisviiside abil:

1. Selgesõnaline õpetamine: Õpetajad võivad keskkonnateemade kontekstis selgesõnaliselt õpetada metakognitiivseid strateegiaid, näiteks eneseküsimusi, kokkuvõtteid ja mõistete kaardistamist. Nende strateegiate modelleerimise ja juhendatud harjutamise kaudu saavad õppijad neid strateegiaid iseseisvalt omandada ja rakendada.
2. Reflekteerivad praktikad: Reflekteerivate praktikate, näiteks päevikute pidamine, rühmadiskussioonid ja vastastikune tagasiside, kaasamine julgustab õppijaid sõnastama oma mõtteprotsesse keskkonnaküsimuste kohta. Need refleksioonid süvendavad arusaamist ja edendavad metakognitiivset teadlikkust.
3. Probleemipõhine õpe: Probleemipõhise õppimise lähenemisviiside kasutamine võimaldab õppijatel tegeleda autentsete keskkonnaprobleemidega. Julgustades neid mõtlema oma probleemide lahendamise strateegiate üle ja kohandama oma lähenemisviise, soodustab see metakognitiivset arengut, tegeledes samal ajal reaalsete probleemidega.
4. Ühistööpõhine õppimine: Koostööõppekeskkonnad edendavad metakognitiivset arutelu eakaaslaste vahel. Ühistegevuste, näiteks arutelude, juhtumiuuringute ja projektitööde kaudu saavad õppijad vahetada ideid, vaidlustada eeldusi ja täiustada ühiselt oma keskkonnaalaseid mõtlemisoskusi.

Metakognitsioon on võimas vahend keskkonnaalase mõtlemispädevuse suurendamiseks kutsehariduses ja -koolituses. Edendades reflekteerivat mõtlemist, strateegilist planeerimist, eneseregulatsiooni ja kriitilist hindamist, võimaldavad metakognitiivsed praktikad inimestel saada osavateks probleemilahendajateks ja jätkusuutlike tavade eestkõnelejateks. Metakognitiivsete strateegiate integreerimine kutsehariduse ja -koolituse programmidesse mitte ainult ei varusta õppijaid vajalike teadmistega, vaid kasvatab ka kognitiivset agilityt ja metakognitiivset teadlikkust, mis on olulised 21. sajandi keeruliste keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Seetõttu otsustasid Hispaania, Eesti, Kreeka, Itaalia, Poola, Hispaania, Küprose ja Saksamaa hariduskeskused töötada välja uuenduslikud vahendid, et õpetada kutsehariduse ja -koolituse õppijatele mõtlemisvõimet ja tulevikku suunatud rohelist mõtteviisi, parandades nende keskkonnaalaseid metakognitiivseid võimeid. Esimeses etapis aitab keskkonnamõtlemise metakognitiivse kompetentsuse raamistik kutsehariduskeskustel integreerida keskkonnamõtlemist olemasolevatesse kutsehariduse ja -koolituse süsteemidesse. Seda tugevdab massiline avatud veebikursus (MOOC) “Metakognitsioon keskkonnakäsitluse jaoks kutsehariduses ja -koolituses”, mis aitab õpilastel ja koolitajatel mõista keskkonnaalast refleksioonilist mõtlemist nende endi vaatenurgast. Reflektiivse digitaalse loo raamatukogu kaudu saavad õppijad luua oma metakognitiivse digitaalse loo, et uurida oma kogemusi kutsehariduses ja -koolituses keskkonnaalasest vaatenurgast. Lõpuks toetab kutsehariduse ja -koolituse metakognitiivse muutuste juhtimise tööriistakomplekt kutsehariduse ja -koolituse keskusi ja juhte, et edukalt integreerida kutsehariduse ja -koolituse metakognitiivse mõtlemise projekti raames välja töötatud vahendid ja lähenemisviisid. Lisateavet leiate siit: https://met-vet.erasmus.site/ .